Ökosmeiootika eksamiks kordamine
vaadatakse laste või puuetega inimeste probleeme, kes end ise kaitsta ei saa
mägi kui miski, mis ise ei saa end ise kaitsta; kohtusüsteemis võeti kasutusele
selline lahendus, et loodusobjektide kaitse üle võib arutada ka siis, kui sellel ei
ole antropotsentristlikust vaatenurgast mingit õigustust).
Biotsentristlikud suunad
Biotsentristliku suuna olulisteks autoriteks Aldo Leopold, Arne Naess ja noorema
põlvkonna keskkonnafilosoofid nagu Holmes Rolston III (Environmental Ethics
1988, Philosophy Gone Wild 1996) ja Paul Taylor.
Biotsentristlik vaade püüab lähtuda looduse enda huvidest, tekib aga küsimus,
kuidas seda teha. Üheks võimalikuks lähenemiseks on kõigi elusolendite
väärtustamine. Selline vaade võib tuleneda nt Albert Schweitzeri töödest, mida
iseloomustab aukartuse kõige elava ees: ,,Ma olen elav, mis tahab elada keset
elu, mis tahab elada." (Nietzschest inspireeritud)