Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
rõhutamist või lapse ütluse parandamisega/täiendamisega ei tulnud teised õpilased toime.
HEV-laste õpetamisel on samuti otstarbekas lähtuda probleemsituatsioonist. Kõigepealt on
vaja õpetada lapsi analüüsima suhtlussituatsioone (eesmärk, strateegia, keelevahendid) ja
mõistma ütluste pragmaatilist tähendust. Ühtlasi vajab õpetamist suhtlussõnavara. Alles
seejärel on võimalik suunata ütluste valikut/loomet dialoogis. Tähelepanu vajab viisakas
rollisuhtlemine, oskus kuulata partneri repliike ja neile adekvaatselt vastata, repliikide
variatiivsus (HEV-laps suhtleb stereotüüpselt), oskus jätkata dialoogi. Seega tuleb oluliselt
enam tegelda suhtlusaktide teadvustamisega ja ütluste pragmaatilise tähenduse mõistmisega
(situatsioonide analüüsiga).
* Suhtlusoskuse kujundamisel peab õpilaste tähelepanu olema suunatud ütluse (repliigi)
valikule/sobivusele sõltuvalt situatsioonist ja pragmaatilisele tähendusele, traditsioonilise