Eesti levimuusika 80ndatel
kuulajaskonna püsiva huvi. Ka muusikavaliku kunsti näisid Apelsini mehed hästi tundvat.
Algusest peale oli repertuaar internatsionaalne. Kava oli kirju, kuid seda tervikuks aitasid siduda
19
vahetekstid, milles ilmnes ka meeste sõnaseadmisoskus ja näitlejameisterlikkus. Kuigi esitati
erinevatest zanritest muusikat- rahvaviisidest rokilugudeni, jäi Apelsini muusikuile siiski kõige
südamelähedasemaks kantri. (Erm 1989, lk 124)
Suurem osa pillidest on naturaalpillid. See võimaldas saavutada arranzeeringutes reljeefse ja
selge kõlapildi. Kuna enamuses oli tegu meistripillidega, siis lisas see kõlale kordumatu
tämbrilise värvingu.
Repertuaari oli neil aukohal ikkagi oma muusika, millele tegi tee lahti Tõnu Aare kujundlike
ballaadidega. Neil oli eredaid instrumentaalpalu ja laule. Oma paladega lisasid värvi Vello