lavastuse visuaalset lahendust, videoprojektsioone ning muusikaosa. (Elu24; 12.11.2012) Sest viis aastat pärast menuraamatu ilmumist, nüüdseks on seda trükitud 35 500 eksemplari, tehtud telesaade nii lavalist tegevust publikule tutvustatakse ei anna Raua raamatule midagi juurde. Korratakse lugusid, mis on juba raamatuna ilmunud. Ent kui raamat oli/on haarav ja tempot kruviv rokihitt, siis Vanemuise laval näeb vaid ähmast mälestust millestki, mis võis nimetada rokiks. Need, kes loodavad kaasa elada Vanemuise mõne aasta tagusele rokkooperile «Ruja», peavad pettuma. Ent teater ei nimetagi «Musta pori näkku» rokklavastuseks või -muusikaliks. Ametlikult kannab Andres Noormetsa lavastus määratlust «lauludega mokumentaalne talksõu» (libadokumentaalfilm). Nalja Vanemuise uuslavastuses saab, sest parodeerida-karakteerida «Musta pori näkku» näitlejad oskavad.
siis oleksid mõned asjad segaseks jäänud. Kindlasti jäi etendus raamatule alla, kuid ma ei Mokumentaalne - mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. "Mokumentaalsus" märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel. kahetse, et ka selle ära nägin. Kui raamat oli kaasahaarav ning tempot kruviv rokihitt, siis lavalaudadel oli näha ähmast mälestust rokist. Viimane stseen, mis oleks pidanud just selgust tooma, et miks Mihkel Raud on see, kes ta on ja kuhu ta jõudnud on, oli kuidagi eraldi seisev ja arusaamatu. Eesmärk kõik tervikuks siduda jäi täitmata. Naerda ning nalja sai muidugi etenduses palju, sest näitlejad kahtlemata parodeerida oskasid. Minu lemmikud olid Hardi Volmeriks kehastunud Ott Sepp ja Eno Rauda mängiv
annaabi.ee 
