Isikunimetustest eesti fraseoloogias
Eesnimelised isikunimed jagunevad
kolme rühma, millest järgnevalt juttu tuleb. (Mäearu 2002: 29)
Keha- või vaimuomaduste järgi nimetamine
Vanust märkivaid nimesid eriti palju ei ole. Väike armas poisslaps on käbimiku, tüdruk
tudimann. Rohkem on sõnu, mis iseloomustavad inimest välimuse järgi. Näiteks lühike
inimene on jupijaak, kõhn ja kleenuke inimene kriipsujuku, kriipsukaarel, silmapaistvalt
ilus ja edev mees on tuntud ilueedina. Räpase inimese kohta öeldakse räparein, rokareedik,
räpakai, mustmari. Kaltsakat kutsutakse hilpantsuks, kaltsukustiks, kaltsutriinuks. Rohkesti
on halvustavaid nimetusi rumala inimese kohta: tobehans, jobujaak, tuhajuhan, tobujuss,
juhmjüri, tojajüri, ahjuleeni, lollmats, tuhkmats, taaripärt, kitsivillem. (Mäearu 2002: 29
30)
Iseloomuomaduste, käitumise või päritolu järgi nimetamine
Hakkajat ja osavat meest nimetatakse ilmjaaniks, mannetut pupujukuks. Tühine tegelane on
luhvtikusti
annaabi.ee 
