"rojalistideks" - 1 õppematerjal

Uusaeg konspekt

Põhiseadus võeti vastu 1875, ent ei juletud kasutada sõna ,,vabariik". Seetõttu esimestes versioonides põhiseadusaktides oli seda sõna välditud. Hiljem võeti ikkagi kasutusse. Prantsumaa oli palju parlamentaarsem kui Sksamaa, samas valimisõigus jäi palju piiratumaks. Parlament jagunes 1) Saadikute koda ­ 4 aastat 2)ülemkoda ehk senat(9 aastaks) ­ kolmandik senatist valiti uuesti iga 3 aasta tagant. Väga suur hulk toetajaid Prantsusmaal jäid jätkuvalt rojalistideks: see tekitas küsimusi, kas Prantsusmaa peaks olema vabariik, või kalduma kuningriigiks. 1873a sai presidendiks MacMahon(kuni 1879), kes oli rojalistide toetaja. MacMahon üritas lahti saada mõõdukast vabariiklasest peaministrist Simon'ist, siis saadikute koda keeldus uut peaministrit kinnitamast, kes oli olnud rojalist. MacMahon saatis parlamendi laiali, uued valimised, kõik kordus. 1879a läks MacMahon erru, uueks presidendiks sai Jules Grevy, millega oli lõplikult otsustatud