Eduard Viiralt
Eriti aga väärivad märkimist litod loomadest, kes teda
kütkestasid Dresdeni loomaaias. Huvi eksootiliste loomade vastu taaselustub 1930.aastate
teisel poolel Pariisis.
1923. aasta sügisel naasis Viiralt Tartusse. Järgneva paari aasta jooksul oli ta hõivatud eeskätt
illustreerimisest, kujunedes sel perioodil üheks viljakamaks ning juhtivamaks jõuks eesti
raamatugraafikas. Ent kaugeltki mitte alati ei antud talle illustreerida väärtteoseid ning mõnigi
kord roiutas töömahkas tellimus kunstniku ära, mis annab tunda ka illustratsioonide taseme
mõningas ebaühtluses. Siiski pakuvad ainuüksi tänu Viiralti illustratsioonidele tänapäeval
huvi niisugused teosed nagu E. Tennmanni usuõpetuse lugemik, mille neli osa ilmusid 1924.
ja 1925. aastal.
Illustreerides jälgis Viiralt üldiselt alati täpselt teksti, kuid tänu elavale fantaasiale ja
isikupärasele stiilile on tema illustratsioonid vaadeldavad iseseisvate taiestena. Ta oli
annaabi.ee 
