"roimastki" - 1 õppematerjal

Nimetu

pansionaadist pärast einet, ilmuda tagasi lõunasöögiks, kaduda kogu õhtuks ning tulla koju keskööl. Teda iseloomustavaks jooneks oli maksta suuremeelselt viisteistkümmend franki kuus glooria eest, mis ta võttis desserdi juurde. Hoolimata Vautrin’i heasüdamlikust ilmest sisendas inimestele hirmu tema teatav läbitungiv pilk, mis oli sügav ja täis otsustavust. See viis, kuidas ta lirtsatades sülitas, kõneles vankumatust külmaverelisusest, mis kindlasti ei oleks tagasi kohkunud roimastki, et pääseda kahtlasest seisukorrast. Nagu range kohtuniku vaade näis ta pilk tungivat kõikide küsimuste, kõikide südametunnistuste, kõikide tundmuste põhjani. Mitmel puhul laenas ta raha proua Vauquer’le, kellega ta oli ka kõige paremas vahekorras ning teistelegi pansionäridele; kuid tema võlglased oleksid enne surnud, kui oleksid jätnud selle talle tagasi maksmata. Vautrin oli ka ainus kellele proua Vauquer oli maja võtme usaldanud. Rastignacile on ta