Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
arengut ja üldse rändamist. Lagedad alad olid sood või rabad. Lühemaid vahemaid läbiti ratsa, pikemaid veeteedel.
Põllumajanduse arenedes jõudis siiagi ratas ja kaarikute tekkega ka vajadus parema läbitavusega teedeks. Teed
kulgesid jõgede ja ojade kallastel ja mäeseljandikel.
Teede areng toimus koos vallutajate tulekuga, sest ristisõdijad vajasid nagu Roomagi, oma alade haldamiseks
ligipääsu. Muinasajal korrastati teid mis viisid pelgupaika või linnusesse. Soode läbimiseks tehti roigasteid. Teede
korraldus puudus, peeti vast vahti ,et ennetada vaenlase tulekut. Linnades kasutati puitsillutist 13-14 saj. Piki teed
laotatud palkidele oli risti tihedalt laotud okaspuud. Kui muinasaja teed olid isetekkelised, siis inimeste
kommunikatsioonide tulemusena. Teedevõrk siiski eeldab süsteemsust ja teatud piirkondi ühendamist.
Taani hindamisraamatu andmetel loetleti 13 saj mööda muinasteid liigeldes (2000km) 478 küla. Eksisteeris 3
annaabi.ee 
