Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
eraldi vallil paiknev veoteee haruldus ja kui esines, siis see võrdsustati peateega ja sõjateega. Teede suurt arengut piiras
ka hobuvankrite väike levik. Mindi ka kergemat vastupanu teed, kaupu veeti mööda talveteid, kuna raha ka ei olnud
teede rajamiseks, siis ka vajadust mitte. Liivi sõda ja rasketehnika vedu tingis peateede korrastamist. Strateegiliselt
rajati sooteid, sest muud teed olid enam vähem läbitavad. Palju rajati sooteid Kesk ja Ida Eestis. Leitud on jäänuseid ka
18 saj roigasteedest.
14. Rootsi aeg teedeasjanduses Eestis
Liivi sõja lõpuga sai alguse nn Rootsi aeg. 1631.a. kohandati kohtuvõimu ja seadusandlust ning teede ja sildade
korrashoid kuulus igas kreisis maakohtu kohustuste hulka. Tuli korraldus liigitada teed, parandada sildasid jne.
Sooviti luua toimivat võrgustikku, kuid tulemus oli kasin. Natuke hoogustas teede arengut Vene- Poola sõda ja
kaubanduse tihenemine. 1671a. kuulutati välja sillakohus, selle täitmiseks tuli teed üle mõõta ja kaardistada.