jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab
Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma?
annaabi.ee 
