Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka
köhimisel. Hingetoru algab kõrist ja lõpeb jagunemisega paremaks ja vasakuks peabronhiks. Bronhiaalpuu hargneb üha väiksemateks harudeks (bronhioolideks), mille lõppelementideks on kopsupõiekesed (alveoolid). Hingetoru ja bronhe hoiavad avatuna kõhrerõngad, bronhioole aga lihased. Inimesel on kaks kopsu. Kopsud on kaetud kopsukelmega. Kopsude vahel asub keskseinand ehk mediastiinum, kus paikneb süda. Mehaaniline hingamissüsteem koosneb vahelihasest, roietevahelistest lihastest ja hingamise abilihastest, viimaste töö tuleb esile hingamispuudulikkuse korral. Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub vahelihase liikumisest tingitud rinnaõõne mahu mehaanilise suurenemise ja vähenemise tulemusena. Hingamise sügavuse määrab hingamislihaste tegevus. Pleuraõõnes toimiv alarõhk on tegusa hingamismehaanika eelduseks. 74 Hingamiskeskus asub piklikajus ja saadab välja hingamislihaste juhtimpulsse. Hingamiskeskust