aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. sajandil põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna ümaravormiline jalg (rahvapärimuse järgi kasutatud keskajal ka häbipostina). Fr
Kivikirikuid kasutati keskajal teatud määral ka kaitseehitistena. Lühikese ajaga püstitati sarnaseid kirikuid. 2- 3 ümarsammaste paari jaotavad avarate ja valgusküllaste kirikute pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks. Ruudukujuliste võlvikutega kesklööv on tunduvalt laiem kui pikkade kitsaste võlvikutega külglöövid. Kooriruum on eranditult neljanurkne ja kesklöövist mõnevõrra laiem. Domineeriv võlvitüüp kuplitaoline domikaalvõlv, mis on laotud ilma roieteta. Nelinurkse kujuga vööndkaared toetuvad seintel konsoolidele, millel on tavaliselt kolmnurkselt ahenev üldkuju. Kohati asendavad konsoole rippsambad. Väliselt on Järvamaa kirikud lihtsad ning asjalikud. Seinapinda liigendavad kõrgel paiknevad kitsad pikad aknad. Raidportaalid esinevad vaid mõnel kirikul. Kirikurühma üldomaseks jooneks on läänetorn, mida oli võimalik kasutada kaitsetornina. Ambla kirik: Valmis 13
annaabi.ee 
