Kloostrid Tallinnas
36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga.
Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali
kujundus ja võlvistik.
Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus
tehti Katariina kiriku juures ehitustöid,
allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana
ümber.
Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on
identne ürikutes mainituga, ei saa kindlaks teha.
Katariina kirik oli 15. s algul ilmselt kodakirik
(aknad pikihoone seintes liiga kõrged basiilika
jaoks). Roidekatkete järgi võib oletada, et seal
oli tähtvõlve (võibolla kooris), pikihoonel
võisid olla servjoonvõlvid (detaile pole
säilinud). Oma praegusel kujul valmis kirik 15.
s esimesel poolel, mil hoone ka võlviti.
Tõenäoliselt oli see kodakirik.
Polügonaalne koorilõpmik on ehitatud hiljem
kui muud kiriku osad, aga üsna vahetult pärast.
Kiriku koorialuses keldris hoiti Jumalaema
altarit, millele annetati palvusi
(sissetulekuallikas), samas hoiti ka linna
suurtükke.
annaabi.ee 
