Maksa ehitus ja talitlus
Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile
ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund
kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre.
Maksa ehitus
Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme
osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar,
mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis
moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb
maksafibroosripikuga.
Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad
värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad
maksas tiheda võrgustiku. Neisse kogunebki maksrakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid
ühinevad sapijuhadeks. Sapiteedega on ühenduses ette paremale suunatud pirnikujuline