Ökosüsteemid
tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised
kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on
tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on
tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: ·
Herbivoorid: lemming, uruhiir, karibuu · Karnivoorid: rebane, hunt, jääkaru · Linnud
(migreerund): ronk, pistrik, tiir · Putukad: sääsk, kärbes, koi, rohutrirts · Kalad: lõhe,
forell · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm! Eristatakse kahte peamist vööndit
tundras:arktiline ja alpiinne. Arktiline tunrda on põhjapoolkeral, alpiinne tundra mujal
maailmas mägedes puude piirist kõrgemal. Alpiinses tundras on vegedatsiooni
perioodi pikkuseks keskmiselt 180 päeva ning öötemperatuurid on alati alla 0 °C.
Alpiinsetes tundrates on võrreldes arktilisega mullas parem veereziim ning taimede
jaoks seega stabiilsemad tingimused
annaabi.ee 
