V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kui ahv pähklist. Arstiteadus unenägu! Arvan, et kui rohuteadlased ja mürrimeistrid * praegu
siin oleksid, piiluksid nad teid kividega. Te eitate siis armujookide mõju verele, salvide
mõju ihule! Te eitate siis lillede ja metallide igipõlist farmaatsiat, mida nimetatakse
looduseks ja mis on loodud just selle põlise haige jaoks, kelle nimi on inimene!»
«Ma ei eita,» vastas dom Claude külmalt, «rohutea-dust ega haigeid. Ma eitan arsti.»
«Teie arvates pole siis õige,» jätkas Coictier tuliselt, «et podagra on sisemine sammaspool,
et kuulihaava saab ravida praetud hiirega, et korralikult süstitud noor veri toob vanadele
soontele nooruse tagasi? Tähendab, pole õige, et kaks korda kaks on neli ja et emprostatoonia
1 käib opistatoonia 2 järel?»
ülemdiakon vastas rahulikult:
«On olemas asju, mille kohta mul on oma arvamine.» Coictier läks vihast punaseks.