Nastik ja rästik
Kui nälg käes, võib rästik
süüa ära ka mõne oma väiksema liigikaaslase. Nad peavad jahti öösel ja saaklooma
tapmiseks kasutavad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal
tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära.
Rästik neelab oma saagi tervelt alla. Väikesed rästikud söövad tigusid, putukaid ja
teisi väiksemaid selgrootuid, keda aga kätte saavad.
Elupaik
Rästikud elavad tavaliselt raiesmikel, soodes, rohustes metsades, metsaservades,
järvede ja jõgede kallastel ning mõnikord ka niitudel ja männimetsades. Eestis on
rästikuid peaaegu kõikjal. Rästikud elavad tavaliselt kogu oma elu ühes ja samas
kohas, see tähendab, et nad on väga paiksed loomad. Nad elavad mahajäetud
urgudes, igasugustes pragudes ja vanades kändudes. Päeval nad sealt tavaliselt ei
lahku ja on väga loiud. Selliseid kohti, kus elab koos palju rästikuid, nimetatakse
maokolleteks.
Talveuni