Ökoloogia kordamisküsimused
ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin
omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma
voidurelvastumises sammuvorra kiskjast eespool, sest allajaamine tahendab talle elukaotust
(tugev loodusliku valiku surve), kiskjal tahendab allajaamine aga lounasoogist ilmajaamist
(norgem loodusliku valiku surve). Siit leiame vastused kusimustele, miks paljud rohusoojad,
vaatamata asjaolule, et nende toiduobjektid on uhed aeglasemad organismid maailmas, on
sageli vaga valedate jalgadega. Saaklooma pikad jalad aga nouavad ka kiskjalt pikemaid
jalgu. Kiskjate ja saakloomade populatsioonid pusivad tasakaalus vaid tanu evolutsioonilisele
voidujooksule. Kui molema liigi jalad oleks poole luhemad, pusiks tasakaal endiselt. Ehk,
selleks, et paigal seista, tuleb edasi liikuda.
62
annaabi.ee 
