Haub 29...30 päeva, peamiselt emalind. Looduskaitse alune liik. 3Kiivitaja Vanellus vanellus Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind. Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on ta äratuntav kõigile. Elupaik ja -viis Asustab niiskeid avamaastikke. Elab niisketel niitudel, rohusoode servaaladel, harvem kuivapoolsematel niitudel. Sage ka püldudel. Elutseb nii üksikpaaridena kui ka suuremate kolooniatena. Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis, pesapaikadelt lahkub juulis, rannaniitudel kohatakse oktoobri lõpuni ja novembriski, väga harva võib talvituda. Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Sööb kaerasorisid ja rohutirtse.
kasutatakse tunduvalt rohkem, kui juurde tekib. Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Turba kasv on aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Soode pindala väheneb aluselise reaktsiooniga õhusaaste tulemusena – see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule. KLASS: Rohusood 1. Madalsood 2. Siirdesood 3. Allikasood KLASS: Rabad 1. Nõmmerabad 2. Lage- ja puisrabad Rohusoode hulka kuuluvad sood, mis levivad enam kui 30 cm paksusel turbakihil. Taimestikus valitsevad sootaimed, samblarindes on levinud lehtsamblad. Rohusood tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel. Põhjavee tase on kõrge ja ulatub kohati maapinnani. Rohusoode pindala on Eestis viimasel 50 aastal tugevasti vähenenud - enamasti on need kas kuivendatud ja üles haritud või metsastatud.
annaabi.ee 
