maalid: Kurb noor mees rongis. 1911 Trepist allalaskuv akt. 1912 *Tõeliselt revolutsiooniline kontseptsioon, millega ta lõpuks kunstiajalukku läks, oli aga nn ready-made, ehk suvaline objekt, mis on kunstniku signatuuriga tõstetud kunstiteose staatusse. Esimene neist oli tavaline jalgratta ratas pealkirjaga „Jalgratta ratas“ (1913). 1914. aastal järgnes „Apteek“ – graafiline leht talvemaastikust, millele Duchamp lisas kaks väikest rohupudelit. *1915. aastal kolis ta Ameerikasse, kus 1917. aastal New Yorgis elades pani näitusele välja oma kuulsaima ready- made'i, kellegi R. Mutt'i allkirjaga varustatud pissuaari pealkirjaga „Fontään.“ Samal ajal tekkisid tal sidemed dadaistliku liikumisega, millele oli samuti omane nihilistlik arusaam kunstist. 1919. aastal andsid tema kontaktid dadaga Duchampile idee järgmise tuntud ready-made'i jaoks. See oli „L. H. O. O. Q.,“ foto Leonardo da Vinci „Mona
olla, kuid viimasel ajal oli selles liiga vähe tundeid ja liiga palju segavat mitmekesisust. Niisiis sepitses ta mitmesuguseid plaane enda päästmiseks ja otsustas lõpuks teeselda, nagu meeldiks talle valuvaigistaja. Ta nõudis seda nii sageli, et muutus sellega tüütavaks, ja tädi käskis tal lõpuks seda ise võtta ning teda rahule jätta. Kui tegemist oleks olnud Sidiga, siis poleks mingid kahtlused tädi rõõmu seganud, aga et see oli Tom, siis jälgis ta salaja rohupudelit. Ta leidis, et arstim tõesti vähenes, kuid tal ei tulnud mõttessegi, et poiss ravis sellega pragu elutoa põrandas. Ühel päeval, kui Tom kavatses praole parajasti jälle annuse arstimit anda, tuli tädi kollane kass nurru lüües, silmitses ahnelt teelusikat ja ilmutas soovi sellest maitsta. Tom ütles: «Ära küsi, kui sa seda ei taha, Peeter.» Kuid Peeter andis mõista, et ta tahab. «Parem mõtle järele.» Peeter jäi oma otsuse juurde.