MUSTLAIK-APOLLO
veel kolm minutit hiljem on nad niisama pikad, kui lennuvõimelisel isendil
(joonis 2). Natuke aega hiljem on nad täiesti sirged, kui siis liblikat segada,
vajuvad tiivad taas kortsu ja jäävadki selliseks. Kortsus tiibadega liblikas
on aga lennuvõimetu (Viidalepp, 2000).
2.6 Munemine
Apolloliblikad munevad oma munad toidutaimedele-lõokannused on ju
valmikute lennuajaks juba närbunud, vaid juhuslikule rohukõrrele või isegi
maapinnale. Selleks kukutab emane end rohupadrikusse ning rändab seal
tasapisi ringi, kuni ta leiab mullusel kulukõrrel või maapinnal muna
paigutamiseks sobiva koha. Pisikesed kuklikujulised munad on tuhmvalged
ning väljutamisehetkel veidi kleepuvad (Viidalepp, 2000).
6
Joonis 2. Mustlaik-apollo
(http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151)
3. Liigi levik ja arvukus
Mustlaik-apollo levikuala ulatub Prantsusmaast Lääne-Siberi steppideni