Karjatamise mõju taimekooslusele
abil. Kopliviisilisel karjatamisel on piiratud maa-ala, aga aeg ei ole piiratud. Loomadel on
palju vaba aega koplis liikuda ja tallata. Portsjonviisilisel karjatamisel on piiratud nii maa-ala
kui aeg. Portsjonkarjatamisega kindlustatakse rohu ühtlasem ja täielikum ärasöömine (Older
2007)
Karjamaade pind on viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudaspidamisega vähenenud.
Samas kultuurrohumaade roll rohumaaviljeluses oli, on ja jääb.
Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. Olenevalt
karja liigist ja loomade arvust planeeritakse vajaminev (kultuur)karjamaa pindala. Põhiliseks
faktoriks, mis mõjutab looma toodangut ja juurdekasvu on just looma poolt söödud
rohukogus. Söödud rohu kogus (söömus) sõltub rohu maitsvusest, mida omakorda mõjutavad
eelkõige karjamaa botaaniline koosseis, taimede arengufaas ja kasutatud väetisekogused.
annaabi.ee 
