Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
kogust piiratakse teisaldatava elektritaraga. Oluline on seejuures piirata karja juurdepääs
juba söödud karjamaaosale, et anda taimikule aega normaalseks ädalakasvuks. Nii
paindlik rotatsiooniline karjatamine kui ka portsjonkarjatamine nõuab suuremaid
investeeringuid karjatarade ja -teede ehitamisesse, joogikohtade sagedam transportimine
ja pidev töö karjatamise organiseerimisel vajab ka enam tööjõudu. Samas on antud
karjatamisviisi eeliseks rohumaasaagi efektiivsem kasutamine ja karjamaataimedele
sobiliku kasvukeskkonna loomise läbi kultuurtaimiku pikem eluiga.
Järelkarjatamisviisi on praktiseeritud nii loomade vaba- kui ka rotatsioonilise
karjatamise tingimustes. Selle karjatamisviisi idee seisneb selles, et esimesena pääsevad
karjamaale kõrgema toiteainete nõudlusega/vajadusega loomad, kelledele järgnevad
koheselt väiksema toitainetevajadusega loomad, kes söövad allesjäänud rohu.