INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE
Samuti aitas levikule kaasa karuputke kasvatamine
ilutaimena aedades ja meetaimena (hea meetaim). Kergesti levib piki teed, elektriliine ja
veekogusid, paljuneb vaid seemnetega. (Kangur jt 2005:8-9) Tavaline hoonete läheduses,
niitudel, jäätmaadel, heinamaadel, tee- ja põlluäärtes (Kaur jt 2010:96).
Levinud on need taimed kõikjal eestis, suurimad kolooniad ulatuvad hektaritesse. (Kangur
jt 2005:8-9). Teda peetakse üheks ohtlikumaks taimeliigiks Eestis (Kaur jt 2010:96).
Rohumaakooslustele mõjuvad karuputk vaestavalt, tiheda karuputkekoosluse all ei suuda
teised liigid kasvada. Inimesele põhjustab raskesti paranevaid põletushaavu, mille toime
ilmneb päikesevalguse käes. Taime ohtlikkuse tõttu tuleb teha tõrjeid. Odavaim ja
tõhusaim viis on taime juured läbi raiuda, künnimaadel pidev ümberkünd. Vegetatsiooni
ajal on vaja taime pritsida herbitsiididega mitu korda, et vältida õitsemise ajal seemnete
levikut pannakse taimele kott ümber