Botaanika eksam
lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed
on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on
lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne
võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued
tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Kodumaistest taimedest on
sibul näiteks kollasel kuldtähel ja rohulaugul. Mõnedel taimeliikidel võivad sibulad areneda
ka maapealsetel võsudel siis nimetatakse neid sigisibulateks. Valmides varisevad nad
emataimelt maha, kus neist soodsates tingimustes kasvavad uued taimed. Sigisibulad on
näiteks rohulaugul ja küüslaugul. Neil liikidel paiknevad sigisibulad taime õisikus ja arenevad
osade õite asemele.
MUGUL nimetatakse varre tipmist jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti
mugulal ei ole
annaabi.ee 
