Viirpapagoi
all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui
looduses elutsevad linnud.
TOITUMINE
Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes
vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale
hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad
nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning
sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi
mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni.
Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on
suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta lbi ajama. Pua ajal oskab ta
naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub,
sisaldavad nii palju vett, et papagoi on suuteline ellu jma koguni viis kuud
veeta olles.
Sellele thusale strateegiale vaatamata hukkub puaajal hulgaliselt
papagoisid.
PALJUNEMINE
Sugukpsus: 5. elukuul.
annaabi.ee 
