Vana Kreeka pillid
Tänapäeval piirdub nende kasutamine matuserongkäikudega.
Ksülofon
Ksülofon arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast. Üks Aasia variante on Jaapani mokkin (13-16 klahvi),
mida kasutatakse pigem rütmi- kui meloodiapillina kabuki muusikas.
Juba 7. sajandil kasutasid Bali gambangi mängijad 4 pulka, mida hoiti V-kujuliselt.
Aasiast levis ksülofon Aafrikasse. Siin on lihtsamaks vormiks maa- või auguksülofon. Nagu nimetus
ütleb, on auk maas, mille kohale seatakse puuplokid rohukimpude peale. Seda primitiivset
muusikariista mängitakse mandri mõnes osas veel praegugi, üheks näiteks on Uganda 8 klahviga
ndara. Ida- ja Lääne-Aafrikas, samuti Indoneesias ja Papua Uus Guineas mängitakse ksülofoni, mille
puuplaadid asetatakse põiki pillimehe väljasirutatud säärtele. Arenenumas vormis riputatakse
puutükkide alla võimenduseks kõrvitsa koored. Nigeerias on väikesel kantaval pillil resonaatoriteks
härjasarved.
Euroopas tuntakse ksülofoni vähemalt 16
annaabi.ee 
