Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
(Maiste 1996).
Mõisaõuel või selle lähemas ümbruses oli muudki, mis külas oli tundmatu. Sinna kuulus
kõigepealt aed nii köögiviljade kui ka viljapuude ja põõsaste jaoks. Köögiviljaaed, mida tollal
kutsuti "vürtsiaiaks" (saksa Kräutergarten) oli jagatud hiliskeskajal ruutudeks. Eraldi seisid veel
kapsaaed, tapuaed ja eriotstarbeline "pleekaed", kus kevaditi pleegitati linaseid kangaid.
Rohuaedades, mis asendasid pärastisi parke, kasvatati juba 17. saj lõpul ja hiljem tuntud
viljapuid, marjapõõsaid ja ka roose. Aias leidus tihti kalatiik ja enamasti ka paviljonitaoline ehitis,
mida kasutati ka praktilistel põhjustel - juustu kuivatamiseks. 17. sajandi II poolel rajatud iluaeda
võib ette kujutada tolleagse aedniku kirjelduse põhjal. Nt Padisel, Kolga mõisas: aias kasvasid
õuna-, kirsi- ja pirnipuud. Sissekäigu juurest kahele poole oli istutatud kaks rida valgeid
annaabi.ee 
