poole ja et nad peavad üks liha olema, andis naine viljaliha proovida ka oma mehele. Aga keelatud vilja maitsmine oli andnud Aadamale ja tema naisele hea ja kurja tundmise võime. Seepärast ei jäänudki Jumalal muud üle, kui jagada uusi, karistavaid käske. Jumal ajas Aadama ja naise oma karmi käsuga Eedeni aiast välja, sest tal oli hirm, et ehk söövad nad ka elupuu vilja, mis neile igavese elu annab . Seepärast pani Jumal Eedeni rohuaeda tulemõõga ja elupuud keerubid valvama. Legendi järgi tekkis naise pisaratest liilia, kui ta Aadamaga Eedenist välja aeti. Oma naisele pani nime Aadam: Eeva . Nimi tähendab “elu”. Nii said kokku “maa” ja “elu” Kain ja Aabeli lugu Kain ja Aabel olid Vana Testamendi järgi Aadama ja Eeva pojad. Kain - põlluharija, Aabel – karjakasvataja. Lõikusaja saabudes tõid mõlemad Jumalale ohvreid – Kain ohverdas põllusaadusi, Aabel oma karja esimese talle
nende ees värises? Käputäis venelasi oleks selle röövlisalga praeguses olekus kerge vaevaga laiali pillata suutnud. Kui kõik seltsilised joovastuse mõju all une rüppe olid vajunud, tõusis Gabriel üles ja astus telgist välja. Taevas oli pilve läinud, pime öö kattis maad. Laagris olid viimsed tuled kustumas, kuna mõisa akendest veel valgus säras. Harva oli siin ja seal veel segaseid hääli, lora ja tralli kuulda. Gabriel kõndis mõisa akende alt läbi ja sattus rohuaeda, mida vana Mönnikhusen tütre rõõmuks mitte sõjameeste tallermaaks ei lasknud teha. Värske rohu ja lillede lõhn lehvis tulijale meelitades vastu. Gabriel võttis nõuks siia öömajale jääda. Õunapuude alt leidis ta pehme rohuplatsi ja heitis pikali. Maapinna niiskus ja öine õhk ei võinud tema raudsele kehale midagi paha teha. «Homme rändan' edasi,» mõtles ta uinudes. «Tühi temp, et siia vahtima jäin. Ma ei mõista, mis asi mind ülepea siia kihutas. Mis mul siin otsimist on