Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Need kolm osa esindasid
tollal kasutatavaid taimekategooriaid.
Orto: korrapärase kujuga, madalast hekist või aiast ümbritsetud, peenardeks jagatud. Peenardel
kasvasid - enamasti segamini (et kogu aeg midagi õitseks) lilled, ravim- ja vürtstaimed. Peenarde
kuju varieerus. Keskpunkti võis rõhutada purskkaevu, paviljoniga, skulptuuriga. Lilleaeda võis
istutada ka üksikuid viljapuid - peenarde keskele või nurkadesse. Kui selline "rohuaed" asus
peahoone vahetus läheduses ja oli kõrge piirdega ümbritsetud, kutsuti seda giardino
segreto'ks (private garden ehk salaaed). See sai Itaalia renessanssaedade lahutamatuks osaks
ning sageli novellide kirjeldatud sündmuste tegevuspaigaks. Lille- ja rohuaed võis sisaldada ka
köögivilju; põhiliselt aga vürts- ja ravimtaimi nagu: rosmariin, majoraan, tüümian, iisop, lavendel,
koirohi, Artemisia abrotanum, oregaano, münt, salvei. Kannike, nurmenukk, rukkilill, Aquilegia,
annaabi.ee 
