Euroopa ja loodusgeograafia
Suved on palavad, päikesepaistelised ja
kuivad, sajab harva. Talv on külm. Kuigi talvel sajab harva, on sealne lumikate enamasti paks.
Parasvöötmes on neli selgelt eristuvat aastaaaega. Taimestik on selles vöötmes mitmekesine.
Põhjapoolsetel aladel valdavad okasmetsad, pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad,
mille vöönd on pindalalt kõige suurem. Mida lõuna poole, seda rohkem on Euroopas laialehist
metsa. Ukraina ja Venemaa mandrilises kliimas lähevad metsad vähehaaval üle rohtlateks, mida
seal nimetatakse stepiks. Rohtlaid (pustasid) esineb ka Kesk-Doonau madalikul.
Lähistroopiline vööde hõlmab Euroopas Hispaaniat, Itaaliat, Kreekat, Vahemere äärseid
alasid. See on vaheala parasvöötme ja troopilise vöötme vahel. Suviti valitsevad sin troopilised,
talvel parasvöötmelised õhumassid. Suved on kuivad ja kuumad, ilm on selge, valitseb
kõrgrõhkkond ning õhuvoolud on laskuvad. Talvel valitsevad parasvöötme tsüklonid, mis