Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest e...
Vahemere maade tööstus tegeleb põllumajandustoorme töötlemisega. Valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puu-ja aedvilja. Oliividest pressitakse toiduõli, neid kasutatakse ka söögiks, puidust aga valmistatakse tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega. Parasvöötme rohtla Rohtlaks nimetatakse suuri, tasaseid või madalate küngastega maa-alasid, kus kasvavad rohttaimed ja üksikud puud. Erinevates maailma osades kannavad rohtlad erisuguseid nimetusi: Ungaris kutsutakse rohtlat pustaks, Lõuna-Ameerikas pampaks, Euraasias stepiks ja Põhja-Ameerikas preeriaks. Parasvöötme rohtlad asuvad ekvaatorist kaugel, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid
annaabi.ee 
