Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
kahekümnendates. Prantsusmaa suurimast filmiarhiivist Cinémathèque Française
ammutati palju ainest nii kriitikaks kui ka tulevaste filmide tegemiseks. Aastatel 1958-
1960 valmisid esimesed filmid sellistel endistel kriitikutel nagu Chabrol, Truffaut ja
Godard ning väljend Nouvelle Vague omistati nüüd ka nende uuenduslikule
kinoliikumisele, mis sai rahvusvahelist tähelepanu. Lisaks eelpool nimetatud Cahiers’ist
võrsunud režissööridele ning Rivette’ile ja Rohmerile omistati uue laine liikumine ka
niinimetatud vasakrühmituse liikmetele, kuhu kuulusid Agnès Varda, Chris Marker ja
Alain Resnais. Tähtsamateks Prantsuse uue laine filme kirjeldavateks elementideks
peetakse autorlust, pikki kaadreid, keskendumist misanstseenile, suurt teravussügavust,
lineaarse narratiivi puudumist, kaadrisiseseid lõikeid, avatud lõppu, naturaalset
valgustust, realistlikku võttekeskkonda, akti reeglite eiramist, hüplikku montaaži,
rappuvat kaameratööd. Peale 1968