Kunsti ajalugu
Säilitades oma
peaaegu kuubikujulise vormi muutuvad nende fassaadid ilmekamaks tänu
kolmnurkfrontoonile ja kaldkatusele (Lunastaja kirik Iljini tänaval, 14.saj, eriti kuulus oma
Theophanes Kreeklase poolt maalitud freskode poolest). Mitmete kirikute juures on
kaunistusvõtetena kasutatud nisse, rippsambakesi, dekoratiivseid riste. Novgorodi
kirikuarhitektuurile oli lähedane Pihkva ehituskunst. Sealsed kirikud mõjuvad oma madaluse
ja teatava rohmakusega isegi arhailisemalt kui Novgorodis. Peaaegu kõikide kirikute juurde
kuulus eraldi seisev kellatorn, Novgorodimaa eripäraks kujunes aga kellade sein e. zvonnitsa.
Novgorodi ja Pihkva arhitektuur jätkas oma iseseisvat arengut kuni nende liitmiseni
Moskva alla 15. saj. lõpus. Ülejäänud endise Kiievi-Venemaa alad, mis 12.sajandil olid
lagunenud väikesteks vürstiriigikesteks, langesid 13.sajandi keskel kaheks ja pooleks
aastasajaks tatari-mongoli ikke alla. Enne seda, 12.-13