Hiina tasandikud, kus on rahvastiku tihedus kõige suurem, sest seal on viljakad mullad, sega- ja lehtmetsad ning head tingimused elamiseks. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad ning inimestel pole seal hea olla. Lääne- Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohltad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes
· Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. · Igapäeased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. · Metsade hävitavime kutsub esile ka maapinna ärauhtumise- erosiooni. · Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km² suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonasel madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks. Rohltad. · Seal on valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. · Rohumaad jagatakse kaheks suureks tüübiks: 1. Palavöötme rohtlad e. Svannid- asuvad ekvaatori läheduses, kus on alati palav. Savannid on eraldi lehel. 2. Parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad- asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Välja viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad