Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
Asuti hoolikalt eeltöid tegema, eriti kontserti ette valmistama. Rahvast rusus aga
vaesusehäda, nii et mõned tahtsid pidusöögi ära jätta ja vastava summa vaestele anda. J.V.
Jannsen oli viimase seisukoha vastu ja väitis: vaeseid peab ilma selletagi abistama; ta vihjas
säärastele , kes ise kedagi toetada ei taha, kuid püüavad alati olla teiste toetuste
väljajagajateks.
25.märtsi hommikul kogunes Tartu kihelkonnakoolimajja rohlesti eestlasi ,, oma mustades
vatmankuubedes". Algas talurahva rongkäik, nagu seda olevat korraldatud juba 1819. aastal.
Rongkäik oli pidulik: ees kõndisid peomarrsalid, siis pidukomitee esimees Karl Weber
Vesnerist kahe lipukandjaga. Järgnesid pastor A.H. Willigerode oma abilisega ja auvõõrad;
siis tulid eestlastest ametimehed, koolmeistrid jne. Rahvast oli rohkesti kokku tulnud , nii et
kõik soovijad ei mahtunud kirikusse. Kirikus lauldi oreli ja orkestri saatel, lõpuks isegi Vene
annaabi.ee 
