Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Nii on meie peamiste lehtpuude
(kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis
kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/ m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema
intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast
assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist.
4. Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkemorgaanilist ainet produtseeritakse. Osa
puudele langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks vaid see peegeldub tagasi. Arvu mis näitab, kui suure osa
moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsestvalgusest, nimetatakse albeedoks.
Selleväärtus sõltub pinna iselomust, päikese kõrgusest jt teguritest. Metsa albeedo oleneb puistu liigilisest koosseisust,
tihedusest ja arengufaasist.
Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks: *neeldub võrades *tungib võradest läbi
annaabi.ee 
