Vahur Kersna eluloo kokkuvõte
tulevikule, oma otsused nii töö kui ka eraelu osas on langetanud rahulikult, mitte
üle ega liiga vähe mõeldes, teos jättis tema elust väga sujuva mulje.
Selle teose juures meeldis mulle ehedus ja lihtsus. Kersna ei ole laskunud
raamatut kirjutades detailidesse, millest mul on veidi kahju, kuna ma pole elanud
sellel ajal ja juba näiteks aastaarvude või vanuse mainimine oleks ajastu
mõistmisele kaasa aidanud. Sellest, et rohkeltmainitud Vilja on Edgar Savisaare
endine naine Vilja, sain alles teose keskel aru, kui nägu tuttavana tunduma
hakkas. Mulle meeldisid tuttavate, kolleegide, sõprade ja abikaasa jutud ja
mälestused, kuna need andsid justkui kinnitust, et Kersna tõesti on selline,
milliseks ta ennast teoses peab ja neid jutte oli lõbus ja huvitav lugeda. Piltide,
dokumentide ja artiklite rohkus tegi selle teose lihtsasti arusaadavaks ja
pilkupüüdvaks