Antiik ja keskajateater
Allikaks oli siin legendid
jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes
kostüümidse ja ja rohke butafooriga.
Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15. sajandil
jätkasid nende traditsioone teiste üritustega.
Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev
14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded
sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat.
Sotii oli lühike, sagely improviseeritud ülikoomiline narrimäng. Näiliselt süütute
naljadetaga peitus tihtipeale poliitika. Keskaja narrikuju võeti hiljem üle
renessansiteatrisse.
Keskava vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega. Väga
populaarsed olid nees Saksamaal. Seal korraldati isegi koomilste olustikutseenidega
rongkäike, kus osales vastlasantide kamp.
annaabi.ee 
