E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
tagasi . . .
Laagri elus sündisid sestsaadik mõned muudatused. Oli Ivo Schenkenberg seni suure
kiirusega Tallinna poole tagasi rutanud, siis tegi ta nüüd, nagu sooviks ta Jägala jõe ääres
põliselt paigale jääda. Oma telgi ümber keelas ta kõik käratsemise ara ja telki ei lasknud ta
kedagi peale targa naisterahva, kes laagris arsti aset täitis ja keda selle kõrval ka pisut
nõiamooriks peeti. See vanamoor valvas ööd ja päevad Agnese voodi juures ja tema
hoolitsemise ning rohitsemise tõttu paranes haav kiiresti. Kui haige uinus, käis Ivo teda
sagedasti vaatamas. Kaua silmitses ta siis Agnese nägu, sosistas vanamooriga seda ja teist ja
läks kikivarbail välja, niipea kui haige rahutuse märke avaldama hakkas. Oli Agnes ärkvel,
siis
tegi vanamoor temaga juttu ja mõistis juttu kavalal viisil ikka Ivo peale käänata,
341
teda sõnadega taevasse tõstes, temale igast asjast kütust otsides; küsis aga Agnes Gabrieli