Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval
kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta,
koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga
rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Suurus on mõnest
mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini.
Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada
mullapinnal või selle pindmistest kihtides. Mõned liigid on kohastunud
eluks teistel taimedel. Osa üherakulisi rohevetiktaimede liike elab
sümbiontidena teistes organismides.
Rohevetikate süstemaatika on aegade jooksul teinud läbi mitmeid
muutusi. Ka tänapäeval omab see mõiste mitmetasandilisust ja sellega
kaasnevat mitmetähenduslikkust. Kõige laialdasemalt saab rohevetikaid
lugeda koos maismaataimedega üheks monofüleetiliseks rühmaks. Selles
kontekstis nimetatakse neid rohelisteks taimedeks.
Kitsamates tähendustes võib rohevetikateks lugeda klorobionte
(Chlorobionta), kui neist maha arvata maismaataimed.
annaabi.ee 
