Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased, möisnikkond kuj vasallidest, 14. Rootsi riigivöim ja balti aadel Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei andnu d pikk aega tulemusi , sest kuingavöim oli nörk ning Rootsi riigi valitsemisel kasvas aristokraatia möju. Rootsi körgaadel, kes omandas nii Eesti-kui k a Liivimaal roheksti maid, oli samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a. Reduktsioon alustas Karl Xi, erakätesse antud riigimaade tagasivötmine. 1680.a Rootsi riigipäeva otsusega laiendatu reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Reduktsiooni alla langes 4/5 maadest. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud. Sellega paranesid ka siinsed haridusolud
aktiivne juutide tagakiusamine; 1935 piirati seadusega juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi 3. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused. 4. Tugisambaks SS (kaitsemalev), jjuhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo 5. Eesmärgiks SM kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu köidikutest vabanemine roheksti uut sõjatehnikat, palju uusi teid, tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus 6. Välispoliitika äärmiselt agressiivne, sest Hitler vajas võidukat sõda Autoritaarsed riigid 1. Demokraatia kriis, otsustati autoritaarse riigi kasuks ( üks esimesi euroopas oli Portugal kukutas 1926 vabariigi; 1932 Salazar diktatuur üle 35 aasta võimul) 2. 1926 Poola, 1935 Leedu, 1924 Albaania, 1929 Jugoslaavia, 1932 Austria, 1934 Läti Eesti Bulgaaria, 1936 Kreeka
annaabi.ee 
