"rohekoridor" - 1 õppematerjal

Liiklusõnnetused loomadega

Mida väiksemaks ja isoleeritumaks rohealad jäävad, seda vaesem on sealne elustik, seda rohkem suudab looduslikke kooslusi mõjutada inimtegevus (sportijad, jalutajad jt) (Aitsam, 2008). 4.2. Valglinnastumine Eestis ei ole piisavalt uuritud valglinnastumise mõju loodusele, aga mõneti saame kasutada muu maailma kogemust. Näiteks mis hetkest, mis liiklustihedusest alates muutuvad maanteed metsloomadele ületamatuks barjääriks või mis hetkest olemasolev rohekoridor pikas perspektiivis enam ei toimi. Ehitustegevust planeerides tuleks rohevõrgustikku jälgida, sest hilisem taastamine on märksa keerulisem. Ka seetõttu, et maadel on palju eraomanikke, kellega tuleks siis kokkuleppeid teha (Aitsam, 2008). Kas valglinnastumine on rohevõrgustike säilimise mõttes üle-eestiline probleem? Need protsessid kipuvad olema stiihilisevõitu igal pool, aga Tartus, Pärnus või Viljandis