Kevade värvid õpimapp
spetsialiseerunud just maikellukese lõhnadele. Toodetakse seepe, lõhnaõlisid, sampoone,
kreeme ja veel palju muudki.
Kõik see ilu ja meeldiv lõhn ei ole aga inimese jaoks mõeldud, vaid ikka lillele endale. Nii
meelitab piibeleht kohale putukaid, kes tolmeldavad tema õisi. Vastutasuks saavad külalised
rikkalikult nektarit. Looduslikult esineb meil piibelehte puisniitudel, segametsades,
metsaservadel, põõsastikes jm. Aias kasvava sugulasega võrreldes on ta väiksemate ja
rohekamate õitega ning vähem lopsakas. Kus maikelluke ka ei kasvaks, ikka on teda suurte
kogumikena ja tihedalt, sest ta paljuneb väga kiiresti oma nöörjat risoomi edasi kasvatades ja
järjest uusi võsusid maa peale upitades. Seetõttu võib piibeleht aias isegi tülikaks muutuda.
See meeldiv taim on küll paljude lemmik, kuid väga mürgine! Ohtlik on isegi vaasivesi,
milles on seisnud piibelehekimp. Seetõttu tuleks pärast maikellukeste noppimist kindlasti käsi
pesta