Postmodernne maastikuplaneerimine
Aga kui sellised kohad ei ole
korrastatud, reguleeritud ning teatud taimed aedadega piiratud, siis ei suuda need pargid sellist
mitmekesisut korralikult edasi anda. Naabruses olevatel parkidel on oluline mõju
ökosüsteemide mõjutamisel nii temperatuuri, kui vee muutustel. Urbanistlikus kohas on
pargid hädavajalikud, et ruum otsa ei saaks. Parkide arhitekti on teinud samuti majade
äravoolud parki jooksma, et soodustada hüdrolatsiooni parkides.
Järgmine samm urbanistlikus rohealades oleks kinniste rohealade ehk parkide suurendamine,
et parandada linna üldist muljet. Jällegi peavad pargid täitma mitut rolli, puhastama õhku,
imema tänvatelt vett endasse jne. Kui me isegi loome keset linna veidike metsikut loodust,
siis peab ka nende parkide eest korralikult hoolitsema, et teed oleksid puhtad ning nähtavus
hea.
Pärnu rannapark kui näide Eesti postmodernistlikust pargist
Üheks ehedaks postmodernistliku linnaplaneerimise näiteks Eesti mastaabis võib tuua Pärnu