Saaremaa referaat
pankrannik. Kümmekond muinasajast pärit maalinna ilmestavad ka Saaremaa üldiselt tasast
pinda. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud
vallide kõrgus 5...10 meetrit.
Maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved on
valdav osa Saaremaa umbes 80 järvest. Saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare
kagu- ja lõunarannikul on neid kõige rogkem (ligi 20). "Laht", "meri" või "abajas"- neid nimetusi
kannavad nad sageli. Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4
km² on suurim seda tüüpi järv. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks
peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise
kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².
Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud
annaabi.ee 
