Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
See F. Engelsilt pärit lamarkistlik
arusaam on seganud inimese evolutsiooni tingimuste ja tegurite õiget bioloogilist
mõistmist, eelkõige sotsialistlikes riikides, kus ideoloogilised dogmad on
avaldanud tugevat mõju loodusteaduslikele käsitlustele. Ikka veel võib õpikutest
leida seisukohti, et töö on olnud inimese bioloogilist evolutsiooni suunav eritegur,
mis asendas loodusliku valiku juhtiva osa ja toimis harjutamise/õppimise ning
omandatu pärandamise printsiibil (vt. nt. J. J. Roginski ja M. G. Levin, 1978.
Antropoloogia (venekeelne ülikooliõpik)).
2. Hominoidide süstemaatika ja fülogeneetilised seosed
Th. Huxley (1863) ja Ch. Darwini (1871) tööde ilmumise aegadest peale pole
enamik biolooge kahelnud, et inimene põlvneb inimahvidega ühisest tüvest. Huxley
ja Darwin väitsid ka seda, et inimesel on rohkem sarnasust Aafrika inimahvidega (
impans, gorilla) kui Aasia liikidega (gibonlased, orangutan). Kuid E.
annaabi.ee 
