Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel
In May 1960, a tsunami hit Easter Island destroying the Tongariki ahu, carrying 15 multi-ton moai 700 yards (640 meters) inland. The lowest temperatures are registered in July and August 18 °C and the highest in February maximum temperature 28 °C. Winters are relatively mild. The rainiest month is April, though the island experiences year-round rainfall. The name "Easter Island" was given by the island's first recorded European visitor, the Dutch explorer Jacob Roggeveen, who encountered it on Easter Sunday 1722. Today, Easter Island is home to 2,000 islanders. Easter Island Flag Easter Island People Bar, Posada de Mike Moai Rapu Easter Island Easter Island blazon Coastline
tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale ning selle ajaloo uurimine on näidanud, et saareelanikud on hävitanud kunagi saart katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama, samuti kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidunappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ja inimsöömist. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 Hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks. Mo´ai kujud Lihavõttesaar on maailmakuulus suurte kivist kujude poolest,mille ehitasid rapanuilased 1250.sajandi ja 1500.sajandi vahemikus.Peaaegu pool kujudest on siiani Rano Raraku kraatri lähistel kuid sadu kujusid on sealt transporditud saare äärealadel asuvatele kividest platvormidele(ahu´ dele).Nende 887 kuju valmistamist ja transportimist
annaabi.ee 
