· 3 osa jämeda fraktsiooniga rabaturvast (väldi madalsooturvast!) · 3 osa jämedat savivaba liiva (kruus ei sobi, kuna on lubjane ja sisaldab saviosakesi; mereliiv ei sobi, kuna sisaldab soolasid) · 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes kasvukohtades talveks vaja katta · Rodosid peab väetama, kuid üksnes rodode eriväetisega. Ei mingit lämmastikväetist,
Nendegi puhul pole heldus hea - väetise ülemanustamine toob kasu asemel silmnähtavat kahju. Talvised tööd. Talvel tuleks turbaaia igihaljaid asukaid varjutada päikese eest varjutusraamidega, -kangaga või kuuseokstega. Päike aurutab nende lehtedest vett välja, aga külmunud pinnasest ei saa taimed oma veevaru täiendada ning lehed pruunistuvad. Katted eemaldatakse alles siis, kui pinnas on sulanud ja karmimate öökülmade oht on möödas. Kevadhooldus. Rodosid saame kevadel aidata, kui leige veega kastes pinnast kiiremale sulamisele virgutame. Heitlehiseid taimi pole varjutada tarvis. Tarvilik tähelepanek. Nii mõnegi püsiku iseloomustamisel on väidetud, et ta vajab happelist pinnast. Paljude puhul on rododele, eerikatele, kanarbikele mokkamööda pinnas nende tarvis siiski liialt hapu. Tavalises aiamullas edenevad nad hoopis paremini. Autor(id) on tahtnud
Igal konkreetsel juhul tuleks lupjamise või sellest loobumise otsus teha mullaanalüüsi põhjal. 100 Tähelepanu tuleks pöörata ka kanarbikuliste jaoks (eriti rodode jaoks) rajatud turbaaedade väetamisele ja lupjamisele. Üldlevinud arvamus on, et rodod vajavad väga happelist ja väga toitainetevaest kasvukohta. Tegelikkuses tuleks rodosid väetada spetsiaalsete rodoväetistega ning anda regulaarselt ka orgaanilisi väetisi – eelkõige mõõdukates kogustes komposti. Kuna rodode juurestik on pinnalähedane, siis satub orgaaniline aine ka juurestikupiirkonda, kus parandab mikroorganismide tegevust ning soodustab mükoriisa arengut. Rododele on sobivaks pH tasemeks ~ 5. Enim ohustab rodosid kasvusubstraadi läbikuivamine. 9.2 Õhustamine Õhustamist vajavad eelkõige murud, aga ka multšitud istutusalad
annaabi.ee 
